Me osutame kompleksset teenust mis tahes keerukusega valve- ja tulekahjusignalisatsiooni vahendite, videovalvesüsteemide ning läbipääsu kontrolli ja juhtimise süsteemide projekteerimise, montaaži ja hoolduse alal.
Aastatepikkune töökogemus juhtivate tootjate turvaseadmetega võimaldab meil leida optimaalsed lahendused mis tahes probleemidele, mis võivad tekkida meie kliendil. Desperado Turvateenistusel on olemas vastavad litsentsid, mis tagavad meie spetsialistide töö kõrge kvaliteedi ja professionaalsuse.
Meie montaažiosakonna töötajad külastavad teie objekti teile mugaval ajal, teostavad projektieelse ülevaatuse ja pakuvad teile optimaalse lahenduse. Seejärel kalkuleeritakse kogu tellimuse maksumus tervikuna.
Valve- ja tulekahjusignalisatsiooni süsteemid
Signalisatsiooni rakendumine on kunstlikult programmeeritav reaktsioon etteantud stiimulile.
Teie korterisse (majja, büroosse) ebaseadusliku tungimise katse avastatakse viivitamatult tänu süsteemidele, mis registreerivad ukse või akna avamise, reageerivad ruumis liikumisele ja muudele etteantud tingimustele. Paigaldatavad seadmed on suutelised eristama inimest lemmikloomast, vältides niiviisi loomade tekitatud valehäireid. Häiresignaal edastatakse raadiokanali, GSM mobiilside või telefoniliini kaudu valvekeskusele – see on kogu süsteemi ajukeskus. Valvekeskus saadab teie objektile patrullteenistuse.
Kallaletungiohu korral trepikojas, korteris või majaümbruses aitab teid kaasaskantav alarmseade, mis töötab ööpäevaringselt. Piisab seadmel oleva “paanikanupu” vajutamisest ja häiresignaal laekub valvekeskusele. Niisamuti nagu valvesignalisatsiooni häire korral tuleb sündmuskohale patrullteenistus.
Tulekahju- või suitsuandurid reageerivad temperatuuritõusule või suitsule. Valvesignalisatsioonist erinevalt ei või ohutuse eesmärgil tulekahjusignalisatsiooni välja lülitada ja see töötab ööpäevaringselt. Tulekahjuhäire signaal edastatakse samuti valvekeskusele.
Objekti monitooringu süsteem võimaldab õigeaegselt avastada süsteemis tekkivad rikked.
Valve- ja tulekahjusignalisatsiooni süsteeme võib tinglikult jagada kolmeks koostisosaks: mitut liiki andurid (detektorid), kontsentraatorid (juhtpaneelid) ning edastusseadmed (modemid, raadiosaatjad). Loogilistesse gruppidesse (valvetsoonidesse) ühendatud andurid analüüsivad jooksvat olukorda objektil mitmesuguste füüsiliste parameetrite põhjal ja edastavad saadud info kontsentraatorisse. Kontsentraator on süsteemi tuum – see töötleb kõigi andurite teateid. Anduritelt laekuv info liigub kontsentraatorisse digitaalsel kujul. See võimaldab kontsentraatoril kontrollida valvetsooni iga andurit eraldi. Juhtmevabad kontsentraatorid võtavad anduritelt infot vastu raadiokanalit pidi. Anduritelt saadava info alusel edastavad kontsentraatorid signaale edastusseadmesse. Edastusseadmete ülesanne on teadete edastamine valvekeskusele.
Valve- ja tulekahjusignalisatsiooni olulisimaks elemendiks on andurid. Need seadmed peavad tuvastama ohu olemasolu valvataval objektil ja edastama häiresignaali. Anduritest oleneb suurel määral kogu süsteemi efektiivsus ehk selle õigeaegse reageerimise võime. Andureid võib klassifitseerida tööpõhimõtte alusel.
Edaspidi tutvustame enamlevinud andureid.
Magnetkontaktandurite ülesanne on uste, akende, väravate jmt. sanktsioneerimata avamise avastamine. Magnetkontaktandurid koosnevad kahest osast: herkonreleest, mis kinnitatakse konstruktsiooni liikumatu detaili külge, ja magnetist avaneva mooduli küljes. Kui magnet on relee vastas, on selle kontaktid suletud. Paigaldusviisi poolest jaotuvad herkonandurid järgmiselt: pinnapealsed, süvistatavad ning metallustele ja –väravatele paigaldatavad.
Passiivsed infrapunaandurid peavad avastama valvetsooni sissetungimise. Infrapunaanduri püroelement muundab soojuskiirguse elektrisignaaliks. Tänapäeval on kasutusel kahe- ja neljakordsed püroelemendid. See lubab tunduvalt vähendada valehäirete tõenäosust. Vaatevälja kujundamisel kasutatakse peegleid (peegeldumiseks) ja/või Freneli läätsi (reageerivad takistusele). Samuti on olemas loomakindlad infrapunaandurid.
Kombineeritud andur ühendab passiivset infrapunaandurit ja Doppleri efektil põhinevat raadiodetektorit. Niisugune süsteem vähendab veelgi valehäirete tõenäosust, kuna häiresignaal rakendub alles probleemi avastamisel anduri mõlema komponendi poolt.
Aktiivsed infrapunaandurid koosnevad infrapunakiirgurist ja infrapunavastuvõtjast. Need on mõeldud perimeetervalve süsteemide väljaehitamiseks – pikkade maastikuribade, elumajade ja tööstushoonete fassaadide jmt. kaitseks.
Akustilised andurid on varustatud väga tundliku mikrofoniga. Mikrofon tabab klaasi purunemisel tekkivad helid. Need andurid kinnitatakse kas seinale või lakke akna lähedale. Klaasi purunemisel tekivad kindlas järjekorras kaht liiki õhuvõnked: kõigepealt tekib kogu klaasilehe võnkumisest lööklaine sagedusega umbes 100 Hz, seejärel aga klaasi purunemise laine, mille sagedus on umbes 5 KHz. Andur töötleb signaale ja otsustab sissetungi üle.
Suitsuandurite ülesanne on avastada õhus suitsuosakesi. Tööpõhimõtte poolest jagatakse need kaheks: optilis-elektrilised ja ioonandurid.
Termoandurid peavad avastama ruumisisese temperatuuri tõusu. Tööpõhimõttelt jagunevad need termokontakt- ja diferentsiaalanduriteks. Diferentsiaalandurid on taastuvad ja mõõdavad temperatuuri termopaari abil. Niisugune andur reageerib lisaks temperatuuri absoluutse väärtuse muutumisele ka selle muutumiskiirusele.
Videovalvesüsteemid
Videovalvesüsteem on iga kaasaegse julgeolekusüsteemi põhielement. Kaitstava objekti – siseruumide, ümbritseva territooriumi ja perimeetri – distantsjälgimise võimalus lubab rajada üliefektiivseid turvasüsteeme, kulutamata vahendeid suure turvameeskonna pidamisele.
Videovalvesüsteemide võime mitte ainult edastada telepildis operatiivset olukorda, vaid ka salvestada ja arhiveerida kogu saadud videoinformatsioon hilisema töötlemise tarbeks on kaasa toonud nende ulatusliku kasutuselevõtu.
Kunagi võis videovalvesüsteemi lubada endale ainult väga edukas firma. Tänaseks võib loomuliku hinnalanguse tulemusena kohata videovalvet elumajade trepikodades, linnakorterites, eramutes, garaažides jm. Videovalvesüsteemid ühendavad endas kõiki ohutuse ja mugavuse elemente ja nende populaarsus kasvab pidevalt.
Järgnevalt vaatleme keerukuselt ja funktsionaalsuselt erinevaid videovalvesüsteeme.
Videovalvesüsteemides kasutatavad kaamerad
Kaamerad moodustavad põhiosa igasugusest videovalvesüsteemist. Keerukuselt ja funktsioonidelt erinevates videovalvesüsteemides on kasutusel mitut tüüpi kaamerad. Allpool tutvustame neist mõnda.
Korpuseta kaamerad
Korpuseta kaameraid kasutatakse tavaliselt varjatud videovalvesüsteemi koostisosana, mis on paigaldatud ühe või mitme erineva ruumi valvamiseks. Korpuseta kaamerad on väiksemõõtmelised – nende suurus on võrreldav tikutoosiga. Sedalaadi kaameraid tarnivad tootjad ilma korpuseta ja neid võib monteerida valvatavas ruumis olevate esemete sisse.
Minikaamerad
Minikaamerad on väiksemõõtmelised korpusega kaamerad. Neid võib paigaldada nii kronsteinidele kui ka pöördseadmetele. Erinevalt korpuseta kaameratest tarnib tootja minikaameraid korpusega.
Varjatud kaamerad
Varjatud kaamerad on kõige väiksemad ja neid kasutatakse varjatud videojälgimiseks. Varjatud kaamera võib olla maskeeritud riietuse elemendiks, näiteks nööbiks, või tavaliseks interjööri detailiks nagu seinas oleva kruvi pea. Varjatud kaamerate edastatav videopilt on piisavalt hea kvaliteediga, neil on lai vaateväli ja hea adaptatsioonivõime videovalve objekti erineva valgustatuse tingimustes.
Kiirkuppelkaamerad
Kiirkuppelkaamerad on varustatud pöördseadmega, mis võimaldab nende kiiret pöördumist nii horisontaal- kui ka vertikaalsuunas. Kuppelkaamerad kinnitatakse ruumi seinale või lakke ja on kasutusel pankade, kasiinode, lennujaamade, supermarketite ja teiste analoogsete objektide videovalvesüsteemides.
Termokaamerad
(ka soojuskaamerad ja termograafilised kaamerad) on seadmed, mis sarnanevad tavaliste digitaalkaameratega, kuid kasutavad nähtava valguse diapasooni asemel soojuskiirgusediapasooni, et kujutist moodustada. Termokaamerad võivad tuvastada ning registreerida objekte ja inimesi soojuskiirguse abil ka täielikus pimeduses üle 100 meetri kauguselt. Termokaameraid kasutatakse objektide videovalveks, tootmisprotsesside ja tuleohutuse jälgimiseks, samuti inimese kehatemperatuuri kaugmõõtmiseks. Termokaamerate erimudelid saavad automaatselt sõnumi saata, kui õhu- või kehatemperatuur määratletud särituspiirkonnas erineb seatud standardist või kontrollpiirist.
Videovalvesüsteemide teised seadmed
Lisaks kaameratele on videovalve toimimiseks vaja ka muid seadmeid.
Videovalvekaamerate objektiivid
Objektiivid on ette nähtud valvatavalt alalt peegelduva valguse püüdmiseks ning valgustundlikule pinnale suunamiseks. Objektiivid paigaldatakse videovalvekaameratele nende töökauguse suurendamiseks, kõikide tehniliste võimaluste maksimaalseks ärakasutamiseks ning videojälgimise konkreetsete tingimustega kohandumiseks. Liikuvate objektide jälgimiseks kasutatakse muudetava fookuskaugusega (zoom) objektiive – transfokaatoreid. Muutuva valgustusega olukordades rakendatakse automaatse avaga (diafragmaga) objektiive. Videovalve varjatud kaameratele paigaldatakse Pin-Hole-tüüpi objektiivid.
Videovalvekaamerate pöördseadmed
Vaatenurga suurendamiseks ja liikuvate objektide jälgimiseks paigaldatakse videovalvekaamerad pöördseadmetele. Pöördseadme mehhanism liigutab kaamerat horisontaal- ja vertikaalsuunas, võimaldades operaatoril kontrollida ühe videokaamera abil küllalt suurt pinda valvatavast territooriumist.
Seadmed videosignaalide töötlemiseks
Videopilti töötlevaid seadmeid nimetavad professionaalid videosignaali töötlemise seadmeteks. Need on võimelised töötlema mitmelt videovalvekaameralt tulevaid signaale, saadud andmeid analüüsima ja edastama neid soovitud formaadis videovalvemonitorile.
Salvestusseadmed
Salvestusseadmed (videoregistraatorid, videosalvestid) on mõeldud videovalvekaameratelt saadavate kujutiste salvestamiseks, säilitamiseks ja hilisemaks taasesitamiseks. Digitaalsetes videovalvesüsteemides on kasutusel salvestusseadmed (videosalvestid, videoregistraatorid), mis salvestavad infot digitaalsel kujul otse kõvakettale. Suurem osa digitaalsete videoregistraatorite viimaseid mudeleid on varustatud süsteemiga, mis registreerib vaateväljas liikumisele ja salvestab selle automaatselt.
Termokorpus
Termokorpus kujutab endast kaamera kaitsekorpust. Korpus kaitseb kaamerat hästi tolmu ja niiskuse eest väliskeskkonnas hoolimata suurtest temperatuurikõikumistest ning annab kaamerale meeldiva välimuse. Igasugune objektiiviga kaamera on ülimalt keerukas ja seega väga tundlik optikainstrument, millel on ka piiratud töötemperatuuride diapasoon (harilikult alates –10 kuni +40°С). Niisuguse seadme paigaldamine välistingimustesse ilma spetsiaalsete kaitsemeetmeteta viib seadme kiirelt rivist välja. Nii läheb kaduma hinnaline info. Termokorpus välistab infokaod igasugustes ilmastikutingimustes ja väliste elektromagnetiliste mõjutuste tagajärjel, laiendades kaamera funktsionaalseid ja ekspluatatsioonilisi omadusi. Et väliseid mõjusid võib olla mitut laadi, siis on ka küllalt palju erineva konstruktsiooniga termokorpuseid.
Infrapunane valgustus
Infrapunast valgustust kasutatakse koos videokaameratega valvatavate objektide ebapiisava valgustatuse korral. Infrapunane valgustus koosneb mitmest spetsiaalselt valitud ja fokuseeritud korpuseta infrapunavalgusdioodidest, mille kiirgus on inimese silmale nähtamatu, kuid mis on tundlik videokaamera maatriksale. Paljudel kaasaegsetel kaameratel infrapunane vagustus on kaamerakorpusesse sisseehitatud.
Läbipääsu kontrolli ja juhtimise süsteemid. Tööajaarvestus.
Läbipääsu kontrolli ja juhtimise süsteemid tagavad automaatselt, et ruumidesse pääsevad vaid need isikud, kellele see on lubatud.
Süsteemid tuginevad aparaatidele ja tarkvarale, mis juhivad inimeste ja transpordi liikumist kontrollitavate läbipääsude kaudu. Need võivad olla väikesed süsteemid ühe kuni viie uksega pääsla teenindamiseks, kuid ka suured, mille abil võib jälgida tuhandete inimeste liikumist ja pidada tööajaarvestust. Kasutaja identifitseerib end elektroonilise või magnetkaardi abil, sisestades kindlaksmääratud numbrikoodi või jättes terminalile oma sõrmejäljed.
Lihtsaimateks läbipääsusüsteemideks on koodivalimispaneel või autonoomne kaardilugeja. Keerukamad, reeglina ühe või kahe arvutiga ühendatud süsteemid, suudavad kontrollida läbipääsu kellaaegade ning nädala- ja puhkepäevade eristamisega. Niisugune süsteem fikseerib kõik toimuvad sündmused: konkreetse siseneja sisenemised kindlast uksest teatud ajal, sanktsioneerimata sisenemise katsed jne. Tarkvara võimaldab koostada erinevaid aruandeid süsteemis teatud ajavahemikul toimunud sündmustest. Peale selle võivad erinevad süsteemid täita paljusid täiendavaid funktsioone, näiteks kaitsta sanktsioneerimata sisenemise eest, juhul kui kaart on sattunud kolmanda isiku kätte.
Läbipääsu kontrolli teostamiseks võidakse kasutada mitut liiki elektrisulgureid, turnikeesid, automaatselt avanevaid ja sulguvaid uksi jne.
Lisaks oma otsestele ülesannetele läbipääsu kontrollimisel võib arvutiga ühendatud süsteeme kasutada ka automaatseks tööajaarvestuseks ja turvamehe poolt ettenähtud marsruudi läbimise kontrollimiseks.
Arvuka töötajaskonna ja suure hulga külastajatega ettevõtetes kantakse kõiki puudutavad andmed läbipääsu kontrolli süsteemi andmebaasi, määratakse kindlaks nende volitused teatud ruumidesse sisenemiseks ja jagatakse välja läbipääsukaardid. Nende kaartide kehtivusaeg võib olla piiratud ja teatud aja pärast muutub niisugune kaart kasutuks plastikuribaks. Keerukamates süsteemides on võimalik valmistada kaarte koos omaniku foto ja vajaliku tekstiga. Seejuures säilitatakse kujutist andmebaasis ja selle võib arvutiekraanile kuvada näiteks vastava kaardi esitamisel kaardilugejale pääslas.
Läbipääsu kontrolli süsteemide ülesehituse kogu mitmekesisuse juures on need kõik rajatud identifitseerimisele, mis omakorda võib tugineda väga erinevatele füüsikalistele printsiipidele.
Koodipaneelid on kõige lihtsamad läbipääsuseadmed. Need identifitseerivad kasutajat viimase poolt valitud numbrikoodi abil. Kombineeritud koodi- ja kaardilugejad tagavad aga kaitse ka siis, kui tegelik kasutaja kaotab oma kaardi: sissepääsuks on vaja lisaks kaardile valida numbrikood.
Magnetkaardid on kõige vanem kaarditüüp. Standardsete magnetribaga varustatud kaartide kasutamist võimaldavad paljud süsteemid. Kaardi lugemiseks on vaja pöörata kaart teatud asendisse ja kaardilugeja soonest läbi vedada. See nõuab teatud ajakulu ja põhjustab seeläbi ebamugavusi. Kaartidel ja kaardilugejal on küllalt pikk, kuid siiski piiratud kasutusaeg. Kaardi määrdumine või selle sattumine tugevate magnetvälja allikate lähedusse võib kaardi kasutuks muuta.
Kontaktivabad kaardid tagavad koodi äratundmise kaardi lähendamisel lugejale teatud kaugusele olenemata kaardi asendist kaardilugeja suhtes (positsioneerimisest). Enamiku lugejate puhul on selleks kauguseks 5-15 cm, mõnede lugejate identifitseerimiskaugus aga ulatub 12- e meetrini. Positsioneerimise vajaduse puudumine lihtsustab toimingut ja kiirendab läbipääsu. Eriti tähtis on see kaardi sagedase kasutamise ja kasutajate suure hulga korral. Kontaktivaba kaart ei kulu, ei vaja toiteallikat, ei karda niiskust ega määrdumist, on piisavalt vastupidav mehaanilistele mõjudele ja tema kasutusaeg on piiramatu.
Puutevabadkaardid programmeeritakse tavaliselt valmistamise ajal, kuid mõned mudelid võimaldavad ka koodi ülekirjutamist. Formaadi poolest vastab standardne kaart tavalisele magnetkaardile, kuid on pisut paksem. On olemas ka õhukesi puutevabu kaarte, mis on mõõtmetelt tavalise magnetkaardiga ühesugused. Puutevabadele kaartidele võib kanda kirjeid ja fotosid. Sama tehnoloogiaga valmistatakse ka võtmehoidjana kujundatud identifikaatoreid.
Raadiokanalit kasutatakse koodi edastamiseks lugejasse. Identifikaatoriks võib olla võtmehoidjana kujundatud või autole paigaldatud miniraadiosaatja. Kuid piisavalt kaitstud on vaid spetsiaalse ujuvkoodiga süsteemid, teised süsteemid on kergesti lahtimuugitavad. Raadiokanali eeliseks on suur tegevusraadius. Tavaliselt kasutatakse seda väravate, tõkkepuude jmt. juhtimiseks.
Elektronvõtmed on niisugused seadmed, mis sisaldavad koodi ja edastavad selle lugejale kontaktide kaudu. Koodiga mikroskeem on paigutatud väikesesse roostevabast terasest korpusesse, mis meenutab tabletikujulist patareid. Koodi edastamiseks on vaja selle “tabletiga” puudutada lugeja kontakte. Elektronvõtmeid toodetakse võtmehoidja kujul või siis kinnitatakse standardse kaardi külge. Elektronvõtmed on äärmiselt kulumiskindlad ning peavad hästi vastu mehaanilistele ja agressiivsest keskkonnast tingitud mõjutustele.
Biomeetrilised autentimise süsteemid toetuvad inimese individuaalsete biomeetriliste tunnuste analüüsile: nendeks on sõrmejäljed, silma vikerkesta muster või peopesa kuju.
Tööajaarvestusmoodulid koostavad aruandeid. Need aruanded näitavad kogu personaali tööaega, hilinemisi, ennetähtaegseid lahkumisi, ületunde, vaheaegu, puudumisi. Aruandeid saab üles laadida tekstifailidesse (txt, xls, dbf, xml jne) või integreerida kolmanda osapoole raamatupidamistarkvaraga.